• OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,34
  • OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,34
  • 12.05.16, 07:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vormel 1 püramiidskeem peletab investoreid

Igal aastal miljardite dollarite väärtuses tulu genereerivasse vormel 1 on igaühel võimalik investeerida, kuid spordi ülikeeruka ülesehituse ja sassis rahajagamisstruktuuri tõttu hoiab mõistlik investor sellest nn püramiidskeemist kaugele.
Bernie Ecclestone on F1 omanike kasumite suurendamiseks sõlminud lepinguid raharikaste riikide juhtidega, sealhulgas ka Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.
  • Bernie Ecclestone on F1 omanike kasumite suurendamiseks sõlminud lepinguid raharikaste riikide juhtidega, sealhulgas ka Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Foto: EPA
Ainus kõige n-ö puhtam viis vormel 1 (F1) investeerida on osta aktsiaid. Kuid sarjas osalevast 11 võistkonnast on ainult üks oma aktsiad avalikul turul noteerinud. Williams Grand Prix Engineeringu aktsiad on Frankfurdi börsil alates 2011. aastast. Williams on ühtlasi üks edukamaid F1 tiime sarja 67aastases ajaloos, olles võitnud üheksa konstruktorite karikat ning seitse sõitjate MM-tiitlit. Kuigi võistkonna tulemused hakkasid alla käima pärast BMWst lahkuminekut 2005. aastal, siis viimasel kolmel hooajal on tiim esinenud vägagi hästi suuresti tänu Mercedes-Benzi uutele hübriidjõuallikatele.
Näiteks 2013. aastal lõpetas Williams konstruktorite arvestuses üheksandal kohal, kuid järgmisel aastal sai võistluste üldarvestuses kolmanda koha ning seda vormi on hoitud praeguseni. Seetõttu oleks loogiline eeldada, et aktsia hind on märgatavalt kallinenud, kuna tiimi esitlus on paranenud ning kõrgem koht üldarvestuses tähendab rohkem auhinnaraha.
Paraku see nii ei ole. Williamsi aktsia on näiteks 2013. aasta algusega võrreldes umbes 40% langenud. Tundub imelik, sest parem sooritus rajal tähendab rohkem auhinnarahasid, meediakajastust ja sponsoreid, kelle toetus moodustab tüüpiliselt pool F1 võistkonna aasta eelarvest.
Rikkad rikkamaks, vaesed vaesemaks
Nüüd aga selle n-ö püramiidskeemi osa juurde. 2012. aastal sõlmis vormel 1 kommertsõigusi haldav Formula 1 Management lepingu kõigi F1 võistkondadega, mis soosivad suuri ja tuntud tiime.
Vaadake allpool olevasse tabelisse ja näete, kui moonutatult vormel 1 auhinnarahasid jagatakse. Ferrari teenis näiteks kaugelt kõige rohkem, kuigi lõpetas teisena ning üheksandana lõpetanud McLaren oli järjekorras viies. Neli suuremat tiimi - McLaren, Ferrari, Mercedes ja Red Bull - naudivad teistega võrreldes märgatavalt suuremaid makseid auhinnafondist.
Seetõttu pole ka Williamsi aktsia näidanud tõusu, vaatamata rajal saavutatud edule. Kogu rahajagamise süsteem on täiesti paigast ära, rikkamad saavad rikkamaks ja vaesemad jäävad vaesemaks. Ärilise poole pealt pidi Williams 2014. aastal vastu võtma tugeva kahjumi, et autot arendada, sest F1 nõuab meeletuid investeeringuid.
Paraku pole asi ainult vormel 1 rahajagamise püramiidskeemis. Ammusest ajast on teada, et iga dollari, mis F1 võistkond endale saab, ta ka ära kulutab. 2014. aastal suutsid kümnest tiimist ainult kolm omadega nulli jääda, nende hulgas Ferrari ja Mercedes, kes saavad emafirmalt kuni 100 miljoni dollarini ulatuvat rahalist tuge ja naudivad ka suurimaid auhinnarahade väljamakseid. Ainsana teenis kasumit Red Bull, ülejäänud kuus võistkonda jäid kahjumisse.
Tegelikkuses on vormel 1 maailmas hulganisti raha, mis õiglase jagamissüsteemi ja heldema omaniku korral võiks tähendada rikkusi kõigile võistkondadele. Ometi on olukord täielikult vastupidine.
F1 börsi jaoks liiga toksiline
1997. aastal suutis F1 tsaar Bernie Ecclestone veenda oma head sõpra ja toonast Rahvusvahelise Autospordiliidu (FIA) juhti Max Mosleyt müüma paarisaja miljoni dollari eest F1 kommertsõigused 113 aastaks Ecclestone’i firmale Delta Topco. Teised suured spordialad üldjuhul müüvad enda kommerts- või teleõigused 10-15 aastaks, mitte 113ks! 
Ecclestone müüs vähem kui neli aastat hiljem 90% firmast koos õigustega Saksa meediafirmale EM.TV, mis sattus rahalistesse raskustesse ja müüs õigused edasi Kirch Groupile, mis läks samuti pankrotti. Pärast erinevaid pankrotimenetlusi ostis suurpankade kätte sattunud F1 kommertsõigused 2006. aastal kahe miljardi dollari eest riskifond CVC Capital Partners, mis lüpsab maailma populaarseimat autospordisarja kui tõelist rahalehma.
Fond on teeninud praeguseks hinnanguliselt umbes viis miljardit dollarit iga-aastastest kasumi väljamaksetest ja osaluste müügist, teiste hulgas Lehmann Brothersile ja isegi Norra riiklikule pensionifondile. Viimased tunnistasid, et vormel 1 osaluse ost oli viga. CVC kontrollib endiselt 35% F1 kommertsõigusi omavast ja offshore'ina registreeritud Delta Topcost, kuid firma nõukogu on sedasi konstrueeritud, et CVC esindajatel on alati üks hääl rohkem kui ülejäänud nõukogul. Ehk CVC kontrollib ikka veel täielikult vormel 1 sarja. Bernie Ecclestone on mees, kes viib nende tahet ellu.
Nii, nagu iga teine riskifond, tahab ka CVC võimalikult palju kasumit saada. Algselt oli neil plaan viia vormel 1 Singapuri börsile, kuid erinevatel põhjustel see kavatsus tühistati. Arvan, et F1 struktuur on sedavõrd toksiline, et börsiinvestorid ei ole nõus seda isegi kolmemeetrise toikaga puutuma, ja CVC mõistis seda. Aga F1 börsile mittejõudmine on täiesti eraldi teema.
Euroopa Komisjoni uurimuse all
Seni on CVC jätkanud F1 sarja lüpsmist, andes väga vähe tagasi. Suurte tiimide eelistamisel on konkurents täiesti vildakas ning sari on jätnud investeerimata meedia arengusse, näiteks sotiaalmeedias on neil peaaegu nullilähedane kajastus. See on põhjustanud vaatajate arvu languse, mis on omakorda seotud rajal toimuva ja kallutatud rahajagamissüsteemiga.
Kõigele lisaks on tiimide Sauber ja Force India palvel hakanud 2012. aastal sõlmitud lepingute legaalsust uurima Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager. Euroopa Komisjoni sekkumine on praegu ainus lootus, et vormel 1 saab tasakaalukama rahajagamisstruktuuri. Vastasel juhul tuleb oodata 2020. aastani, kui praegused lepingud lõppevad ja isegi siis ei garanteeri miski, et sama süsteemiga ei jätkata.
Peale selle on eelmise aasta lõpust kuulda üha rohkem kuulujutte, et CVC soovib enda 35% osaluse maha müüa. Huvitatud ostjaid on hulgi ja Ecclestone’i sõnul on kaks ostjat juba CVCga hinnas kokku leppinud. Küsimus on ainult selles, kas või millal CVC soovib müüa. Antud olukorras teeks omanikuvahetus vormel 1 sarjale palju head, eriti kui uus omanik oleks pikaajalise plaaniga, mitte lühiajalise kasumi peal väljas nagu CVC.
Kes on aga ikka veel huvitatud F1-maailma investeerimisest, siis võimalus on osta ka New Yorgi börsil noteeritud Ferrari aktsiaid. Williamsi järel on see teine kõige otsesem võimalus F1 võistkonda raha paigutada, kuigi NYSE börsil noteeritud aktsiate alla käib ka Ferrari tänavasõiduautode tootmine. Kaudsemalt võib osta ka Mercedese emafirma Daimleri aktsiaid, kuigi vormel 1 on väga väike osa kontserni tegevusest. Sama lugu on ka Renault' ja Nissani kontserniga. Ülejäänud võistkonnad nagu McLaren ja Red Bull kuuluvad eraettevõtetele.

Seotud lood

Börsiuudised
  • 15.03.17, 11:00
Kuidas lüpsta aktsionäre – vormel 1 näitel
Maailma ühel populaarseimal spordialal, vormel 1-l (F1) on aastakümneid olnud kohati lausa krüptiline omanike struktuur, mis paljudele meenutas püramiidskeemi. Nüüd on sarjal uus, ameeriklasest omanik ja F1 aktsiad kauplevad sellest aastast Nasdaqi börsil, kuid skeemitamine läheb edasi ja aktsionäre põhimõtteliselt lollitatakse.
  • ST
Sisuturundus
  • 09.09.24, 16:29
Kuidas muuta avatud kontor töötajasõbralikuks? Kuidas võimestada tiimi ja edastada keerulisi sõnumeid?
Kiiresti muutuvas ja ebakindlas maailmas vajavad organisatsioonide juhid ja tiimiliikmed pidevat enesetäiendamist. Tallinna Ülikool pakub lisaks mikrokraadidele juhtimist ja organisatsiooni arengut toetavaid tellimuskoolitusi, mida on võimalik kohandada vastavalt vajadusele. Koolitused on teaduspõhised ja praktilised. Uusi õpitud teadmisi ja oskusi on võimalik ettevõtte igapäevatöösse rakendada.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele